VAHEL ON TUNNE, et ma olen nagu peegelklaasist kastis - mina näen välja aga sisse keegi ei näe. Nii ma istungi ja vaatan kuidas inimesed väljaspool käituvad. See on väga naljakas tunne olla nähtamatu.......mõndaaega oled rahul, et saad olla endaga ja enda mõtetega üksi....aga varsti lehvitad ja hõikad "Hei! Vaadake ma olen siin!!!", aga inimesed lähevad mööda, mõni edevam peegeldab ennast minu klaaskasti seinal aga astub ikkagi edasi.......õigepea tekib paanika, miks ma siit välja ei saa, üritad ennast meeleheitlikult kastist välja murda........ja siis tulebki leppimine olukorraga, et ju siis peab nii olema.......
postitas Kizzu kell
22:29
0 kommentaari:
Postita kommentaar
Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]
<< Avaleht